Re: Poolteist nädalat pärast õnnetust

[Oliver Finley]

"Tore näha, et sa end paremini tunned," muigas Oliver lähemale sammudes, heites Tom'ile paljutähendusliku pilgu. Mees kallistas Emmat õrnalt ja ulatas talle siis lilled.

[Oscar Finley]

"Jah," muigas Oscar, suutmata midagi targemat öelda. Ka tema kallistas Emmat. "Ega sa üle pinguta?" küsis ta, ignoreerides täielikult Tomi. Ta ei teadnus, kuidas ta peaks noormehesse suhtumu. Ühelt poolt suhtles ta Tyleriga ja see oli halb näitaja, teisalt suudles ta Emmat ja see oli hea näitaja, või midagi.

[Thomas Joseph Day]

Ka Tom tõmbus Emmast veidi eemale, et kaksikud Emmat kallistada saaksid. Ta silmitses kaksikuid, oma pahameelt rikutud hetke üle tagasi hoides. Ta ei osanud esialgu midagi öelda.

[Emma McGregor]

Emma pani lilled voodile ja vaatas kaksikuid kahtlevalt. "Ei, ma ei tee endale liiga. Mind lastakse täna koju juba," teatas neidis ning taastas oma rõõmsa oleku. Ta seisis kindlalt Tomi kõrval, olgugi, et ta jalg talle natuke haiget tegi. Ilmselgelt polnud see veel seismisega harjunud.

[Oscar Finley]

"Tutvustad ka meid?" küsis Oscar Tomi poole noogutades. Tal polnud aimugi, kes see tüüp oli.

[Emma McGregor]

"Thomas," tutvustas Emma Tomi lihtsalt. "Ja need on Oliver ja Oscar," sõnas Emma, mõlemat poissi hoolega puurides. "Ma ei tea, kumb on kumb," sõnas ta siis.

[Oliver Finley]

"Oliver," sõnas mees muiates, andes märku, kumbaga tegu. "Ja me oleme Tom'iga kohtunud."

[Thomas Joseph Day]

Tom naeratas mõlemale kaksikule, endiselt veidi häbelikult.

[Oscar Finley]

"Käid ikka jõukas?" küsis Oscar ja virutas natuke liiga tugeva hoobi vastu Tomi õlga.

[Thomas Joseph Day]

Tom tegi grimassi. Löök tegi talle veidi haiget, kuid Tom varjas seda vapralt. "Vahelduva eduga," sõnas ta.

[Emma McGregor]

Emma võttis Tomi ümbert kinni ja saatis Oscarile pahase pilgu.

[Oliver Finley]

Oliver 'patsutas' venda õlale, andes talle umbes sama tugeva hoobi. "Ja me siin just mõtlesime, et tuleme sind lõbustama. Aga tundub, et pole vajagi."

[Oscar Finley]

"Teeme ratastooli rallit," tuli Oscarile äkki hea mõte, kui ta ratastooli nägi.

[Emma McGregor]

Emma vaatas õudusega Oscari poole. "Ega sa seda ometi tõsiselt mõtle?" küsis ta.

[Oliver Finley]

"Ta on Oscar.. Muidugi mõtleb," muigas Oliver. "Mina olen käpp!"

[Oscar Finley]

"Davai, hüppa tooli," muigas Oliver olles valmis tooliga mööda haigla koridore kihutama. Nad olid seda vennaga kunagi varem ka teinud, aga sellest oli palju aega möödas.

[Oliver Finley]

"Vabandust, ma laenan seda nüüd," muigas Oliver ja istus ratastooli, tõstes jalad korralikult peale.

[Oscar Finley]

Oscar naeris ja lükkas esialgu vaikselt ratastooli palatist välja, kui nad aga koridori olid jõudnud, pistis noormees jooksu. Ta manööverdas osavalt inimestest ja muudest takistustest mööda kasvatades aina kiirust.

[Thomas Joseph Day]

"Kas me teeskleme nüüd, et me ei tunne neid?" küsis Tom Emmalt sosinal, naeru tagasi hoides.

[Oliver Finley]

Oliver naeris, nautides ilmselgelt sõitu. Vahetevahel tegi ta valjemat häält, et mõni inimene eest kaoks, aga enamasti oli tee puhas. "Kurv!" sõnas mees naerdes, nähes eespool järsku pööret.

[Emma McGregor]

"Jaa," noogutas Emma muiates ja vajutas Tomi põsele musi.

[Thomas Joseph Day]

Tom pööras end uuesti Emma poole ning suudles tema laupa, tüdrukut siis, pea viltu, vaatama jäädes.

[Oscar Finley]

Oscar pidurdas veidi ja keeras ilusti välja. Oh, küll see oli lõbus. Selja tagant oli kuulda pahast sõimu, aga nooruk ei teinud sellest väljagi.

[Oliver Finley]

Oliver plaksutas rõõmsalt, nagu väike poiss. Ta ei vaevunud sirgel teel eriti kinni hoidma vaid pigem nautis seda tunnet, et ta lendab kohe ratastoolist välja.

[Oscar Finley]

Oscar naeris samuti. Siis aga astus nende ette turvamees ja nooruk pidi ratastooli järsult peatama.

[Sponsored content]