Re: Monumendi läheduses.

[Oscar Finley]

"Aga tegelt. Mis tegid siin?" küsis noormees siis. See polnud ju nii suur asi, et neiu pargis joonistamas käis. Või oli?

[Deborah Mayers]

"Mis tähtsust sel on?" küsis Deborah, pisut ärritudes. Ta ei tahtnud tunnistada seda, et talle meeldis joonistada. Ta ei tahtnud tunnistada, et ta oskas tõepoolest seda teha. Mingisuguse kahtlaselt suure andega.

[Oscar Finley]

"Issand. Sel polegi tähtsust. Vahet pole," raputas Oscar pead ning tõusis pinglilt. Miks kõik nii pahas tujus koguaeg olid? "Ma tõmban koju nüüd. Näeme," lausus ta ja võttis oma koti.

[Deborah Mayers]

Kui Oscar ära hakkas minema, sattus Deborah kergelt paanikasse. Ta ei tahtnud veel üksi jääda. "Anna andeks," sõnas ta kiirelt ning hammustas huulde.

[Oscar Finley]

"Mille eest sina vabandad?" ei saanud Oscar aru. Naised olid ikka ühed veidrad olevused küll. Nooruk oli täiesti segaduses.

[Deborah Mayers]

"Et ma ärritusin ja niisama veider olen," lausus Deborah, kortsutades seejärel kulmu. "Või.. ah, ära lihtsalt mine ära, palun?" Neidis ei saanud vahest endast ka ausalt öeldes aru.

[Oscar Finley]

"Olgu," sõnas Oscar kahtlevalt, kuid istus pingile tagasi. "Ma siis ei lähe. Kardad üksi olla või midagi?" ei mõistnud nooruk.

[Deborah Mayers]

"Täiesti võimalik," ohkas Deb. Ta tundis end nüüd tobedalt, et takistas Oscaril lahkumist, kuid vähemalt oli ta nüüd rahul.

[Oscar Finley]

"Olgu. Aga kui ma siia jään, siis mis ma selle eest saan?" küsis Oscar pool naljatlevalt, pool tõsiselt. Näol mänglemas kaval muje.

[Deborah Mayers]

Deborah naeris. "Ma ei tea.. mida sa tahaksid?" küsis neidis muiates.

[Oscar Finley]

"Sa pead mulle nüüd viis head anekdooti rääkima," sõnas nooruk kindlameelselt. Ja katsugu tüdruk ainult igavatega piirduda.

[Deborah Mayers]

"Viis anekdooti?" küsis Deborah hämmeldunult silmi pilgutades. Kas ta teeb nalja?

[Sponsored content]