Peale üht järgmist koolipäeva...

[Aaron Miller]

...veetis Aaron oma vaba aega pargis rulaga sõites. Ta sõitis rulaga selleks ettenähtud nurgakeses. Praegusel kellaajal polnud seal peale tema kedagi. Ta sõitis rampidel ja rail'idel. Nooruk oskas kõige lihtsamaid trikke vabalt, sooritades neid aina ja aina uuesti.

[Thomas Joseph Day]

Tom kõndis kodu poole, leides selleks jälle pisut uue trajektoori. Märgates üht noormeest, kes rulaga trikitas, jäi ta seisma ning jälgis mõnda aega. Ta mõtles küll, et see on pisut ebaviisakas, kuid rulatamine oli talle alati huvi pakkunud.

[Aaron Miller]

Moose tegi veel mitu trikki, kuni ühe keerulisema hüppe peal ta kukkus ja märkas alles siis Tom'i pilku. Aaron oli teda paar korda koolis näinud, aga juttu tegema polnud läinud. Tobe antisotsiaalsus, koolist väljaspool võis ta ükskõik kellega rääkima hakata, aga koolis ligi ei tikkunud. "Hei. Eksisid ära?" küsis ta, hetkel veel võõralt, noormehelt piisavalt valjult, et teda kuulda oleks.

[Thomas Joseph Day]

Tom astus pisut lähemale. "Hei! Ei veel," vastas ta noormehele. "Jäin sind jälgima." Ta vaikis hetkeks. "See ei kõlanud päris nii, nagu oleks pidanud. Aga rulatamine püüab üheksal juhul kümnest mu tähelepanu."

[Aaron Miller]

Moose naeris. "Kus su enda rula on?" küsis ta aga siis, "Sa võid lähemale tulla, ma ei hammusta."

[Thomas Joseph Day]

"Teisel pool ookeani," vastas Tom veidi kahetsevalt. "Ma pole mitu aastat sõitnud enam." Siis naeratas ta uuesti ja astus lähemale.

[Aaron Miller]

"Sa võid minuomaga sõita," pakkus Moose. "Kui soovid muidugi, ma ei suru sulle midagi peale. Hei, ma olen sind koolis paarkorda näinud isegi. Minu nimi on Moose," Aaron sirutas välja käe.

[Thomas Joseph Day]

"Nalja pärast võiks ju isegi proovida," sõnas Tom. "Thomas, aga suurema tõenäosusega reageerin Tom'ile." Ta surus Moose'i kätt. "Moose on su pärisnimi?" küsis ta siis.

[Aaron Miller]

"Ei, aga mu pärisnimi on niivõrd tobe, et las jääb Moose," muigas Aaron ja ulatas Tom'ile oma rula.

[Thomas Joseph Day]

Tom naeris. "Las ta siis jääb," sõnas Tom ja haaras rula enda kätte. Seda veidi aega silmitsenud, pani ta selle maha ja asus sõitma. Veidi aega hoogu kogunud, tegi ta pisut ebakindla, aga enam-vähem korraliku ollie.

[Aaron Miller]

"Sul on annet," muigas Moose ja istus pingile raja ääres.

[Thomas Joseph Day]

Tom naeris. "Ei tea..." venitas ta. "Selle selgekssaamine oli ikka päris valus."

[Aaron Miller]

"Läbi valu saabubki edu. Või midagi," arvas Moose, naeratus näol.

[Thomas Joseph Day]

"Täpselt nii," nõustus Tom ning üritas kickflipi teha. See tal aga ei õnnestunud ning ta koperdas, hädavaevu püsti jäädes. "Ma olen rooste läinud," ütles ta muiates.

[Aaron Miller]

"Harjutamine teeb meistriks," lausus Moose taas targa näoga. "Hei, kust sa pärit oled üldse?" uuris noormees.

[Thomas Joseph Day]

"Teiselt poolt ookeani," sõnas Tom muiates, oma aktsenti rõhutades. "Londoni lähedalt."

[Aaron Miller]

"Inglismaalt siis," muigas Moose. "Tahaks ka kunagi Euroopasse pääseda," sõnas noormees.

[Thomas Joseph Day]

"See pole üldse nii äge kui arvatakse," sõnas Tom muiates, Moose'i juurde tagasi astudes. "Inglismaa igatahes küll mitte."

[Emarosa Caldwell]

OT: Kas ma võin ühineda?

[Thomas Joseph Day]

OT: Minu poolest võid.

[Emarosa Caldwell]

Em jalutas ja otsustas taaskord pargis peatuse teha. Nähes Thomasit ühe teise tüübiga rulatamas, tüdruk naeratas ja seisatas. Seistes seal, käed taskus, jälgis ta poisse eemalt.

[Aaron Miller]

"Sa lihtsalt ei oska hinnata seda, mis sul on," muigas Moose.

[Thomas Joseph Day]

"Võib-olla tõesti... Aga äkki Ameerika aitab mul Inglismaa võlusid taasavastada," ütles Tom muiates. Ta märkas eemal seisvat Emarosat ning lehvitas talle.

[Emarosa Caldwell]

Em naeratas, kui Tom talle lehvitas, ning lehvitas vastu. Ta astus paar sammu lähemale ja toetas end vastu elektriposti.

[Aaron Miller]

Moose viis pilgu sinna suunas, kuhu Tom lehvitas. "See on ju see tšikk, kes Emma pudinguga üle valas," muigas nooruk.

[Sponsored content]